Nafta hind: Lugu mustast kullast

Nafta on üks neist asjadest, mis mõjutab meie igapäevaelu palju rohkem, kui me tihti taipame. See must vedel kuld pole lihtsalt autokütuse allikas – see on majanduse veresoonte läbi voolav elujõud, mille hinnakõikumised tuntakse ära nii sinu rahakoti kui ka maailmapoliitika tantsus. Täna sukeldume nafta hinna põnevasse ajalukku ja uurime, kuidas need muutused on vorminud maailma, milles elame.

Sisukaart

Esimesed tilgad

Musta kulla võidukäik ja hinna kujunemine

OPEC ja naftakriisid: kui hind muutus relvaks

Tänapäev: mis juhib nafta hinda nüüd?

Nafta hinna mõju meie majandusele ja elule

Tulevik

Musta kulla mõju ei kao nii pea

Esimesed tilgad

Kui vaatame ajalugu, siis nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele, kes leidsid sellele otstarbe juba iidsetel aegadel. Ka hiinlased tundsid naftat väga ammu ning oskasid sellest petrooleumi saada – seda kasutati lambiõlina, ravimina ja üllatavalt palju just sõjapidamiseks.

Esimesed inimesed ei pidanud nafta saamiseks kaevu puurima – see imbudes iseenesest maapinnale. Siiski, juba meie ajaarvamise alguseks ehitasid hiinlased esimesed puurtornid, sest pinnale imbuvast naftast lihtsalt ei jätkunud. Kaasaegsema naftapuurimise ajajärk sai alguse 1855. aastal, kui USA-s Pennsylvanias lasti käiku esimene tänapäevane puurtorn.

Tollal ei tuntud nafta hinda sellisel kujul nagu täna. Naftat müüdi kohalikul turul selle praktilise väärtuse järgi – põletamiseks, tõrvana või ravimina. Tõelist revolutsiooni tähistas Ford’i esimene automudel 1892. aastast, mis kasutas kütusena bensiini või piiritust. Kuid alles 1920. aastatel sai bensiinist Ameerika Ühendriikides ametlik autokütus, mis pani aluse kaasaegsele naftamajandusele.

Musta kulla võidukäik ja hinna kujunemine

Nafta hind muutus tõeliselt oluliseks 20. sajandi keskpaigas, kui sellest sai maailmamajanduse üks alustaladest. Ent mis tegelikult määrab nafta hinna? See ei ole lihtne matemaatika – pigem keeruline tants paljude osalejatega.

Tänapäeva turumajanduses määravad toornafta hinda väga mitmekesised tegurid: maailma tööstustoodangu areng, naftat tarbivate riikide majanduslik kasv, energiasäästlike tehnoloogiate arendamine, tootmiskulud, varude hulk, poliitilised ja majanduslikud sündmused, kliimategurid, nafta tarbimine, USA dollari indeks ja palju muud. Ökonomeetrilised analüüsid on näidanud, et maailma majanduskasvu ja nafta hinna vahel on positiivne seos – kui majandus kasvab, tõuseb tavaliselt ka nafta hind.

Teisalt nafta varude ja hinna vahel on negatiivne seos – kui varud suurenevad, langeb tavaliselt hind. Geopoliitiliste sündmuste mõju on aga selgelt positiivne – kui maailmas on pingeid, tõuseb nafta hind kiiresti.

OPEC ja naftakriisid: kui hind muutus relvaks

Nafta hinna ajaloos on mitmeid dramaatilisi pöördepunkte. 1960. aastal loodi Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC), mis andis tootjariikidele võimaluse nafta hinda koordineeritult mõjutada. Tänapäeval viiest suurimast naftatootjast tuleb ligi 48% maailma toornaftatoodangust, mis annab neile riikidele märkimisväärse võimu üle pakkumise ja hindade.

Kuulsad naftakriisid 1970. aastatel tekitasid šoki kogu läänemaailmas, kui OPEC-i riigid nafta hinna kordades üles lükkasid. See näitas esmakordselt selgelt, kui sõltuv on kogu maailmamajandus naftast ja kui suureks majanduslikuks relvaks võib nafta hind kujuneda.

Nafta hinnal on olnud ka omapäraseid kõikumisi. Näiteks 2020. aasta aprillis, koroonaviiruse pandeemia alguses, langesid hinnad nii drastiliselt, et hetkeks oli hind isegi negatiivne – tootjad olid valmis maksma, et keegi nende nafta ära võtaks, sest hoidmisruumi lihtsalt ei jätkunud. See näitab, kui suuresti võib nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumine mõjutada maailma ühe olulisema tooraine hinda.

Tänapäev: mis juhib nafta hinda nüüd?

Viimaste aastate nafta hinnad on näidanud suurt volatiilsust. 2022. aasta veebruaris, kui konflikt Ukrainas algas, tõusis Brenti nafta hind esimest korda pärast 2014. aastat üle 100 dollari barreli kohta. Seejärel on hinnad kõikunud, reageerides maailma sündmustele.

2024. aasta lõpuks langes nafta hind umbes 3%, peamiselt Hiina majandusraskuste, pandeemiajärgse nõudluse kasvu peatumise ning USA ja teiste mitte-OPEC tootjate tegevuse tõttu, kes varustavad niigi hästi varustatud maailmaturgu. Tänavu, 2025. aasta jaanuaris, kerkis Brenti toornafta hind aga taas kõrgeimale tasemele alates 2024. aasta augustist, jõudes 80,48 dollarini barreli kohta.

Huvitaval kombel võib USA poliitika muutus Donald Trumpi tagasivalimisega presidendiks tuua kaasa muutusi ka naftaturul. Mõned analüütikud usuvad, et tema poliitika, sealhulgas võimalikud sanktsioonid, võivad mõjutada nafta pakkumist. Lisaks liiguvad kuluaarides jutud, et USA, Saudi Araabia ja teised võivad kokku leppida nafta tootmise järsus suurendamises, mis viiks maailmaturu hinnad oluliselt madalamaks – selline käik mõjutaks märkimisväärselt näiteks Venemaa sissetulekuid.

Nafta hinna mõju meie majandusele ja elule

Nafta hinnast sõltuvad enamiku teiste kaupade hinnad, mistõttu on selle mõju majandusele raske üle hinnata. Kui nafta hind tõuseb, on mõju märgatav peaaegu kõiges – alates kütusehindadest bensiinijaamas kuni toiduhindadeni poes, kuna transpordikulud tõusevad.

Eesti majandusele on nafta hind samuti oluline tegur. Ainuüksi vedelkütuseid impordib Eesti ligi miljon tonni aastas, mis moodustab hinnanguliselt 600-800 miljonit eurot, mis meie taskutest “naftašeikide” taskutesse liigub. Kui vaatame Eesti inflatsiooni ja majanduslangust, siis selle taga on osaliselt ka kõrged energiahinnad, mis tõstavad absoluutselt kõiki hindu.

Eesti omapäraks on põlevkiviõli tootmine, mille kasumlikkus sõltub otseselt nafta hinnast. Põlevkiviõli tootmine on natuke kallim kui nafta pumpamine ja seega, kui nafta hind langeb, muutub kohalik tootmine vähem kasumlikuks. Umbes 10 aastat tagasi, kui nafta hind oli 45 eurot barrelilt, oli põlevkiviõli tootmises juba kriisiolukord. Ka täna on põlevkivisektor raskustes – kui nafta hind langeb 50 dollari juurde barreli kohta ja CO2 tasud samal ajal tõusevad, võib see sektor kiiresti kriisi sattuda.

Tulevik

Nafta hind on alati olnud ettearvamatu, kuid mõned trendid paistavad selgelt. Pikemas vaates kõrgemal püsivad nafta hinnad võivad kaasa tuua ka positiivseid arenguid – need soodustavad uute naftamaardlate avastamist, aga ka alternatiivenergiasüsteemide arendamist ja efektiivsuse tõstmist.

Eesti on ennast sidunud kohustusega loobuda põlevkivi kasutamisest elektritootmiseks aastaks 2040. See on mõistetav samm, kuna põlevkivist elektritootmine ei tasu enam eriti ära – iga MWh pealt tuleb maksta 50-100 eurot CO2 tasu. Kliima soojenemise vastased meetmed muudavad fossiilkütuste kasutamise üha kulukamaks.

Rahvusvaheliste ekspertide prognoos 2025. aastaks on, et naftat müüakse umbes 70 dollariga barreli kohta, seda peamiselt Hiina nõrga nõudluse ja kasvavate ülemaailmsete tarnete tõttu. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) näeb 2025. aasta naftaturul ülepakkumist, mis võib hoida hinnad madalal, hoolimata OPEC-i püüdlustest hindu tõsta.

Musta kulla mõju ei kao nii pea

Nafta avastamisest tänapäevani on selle mõju meie ühiskonnale olnud määratu. Kuigi liigume aeglaselt, kuid kindlalt rohepöörde suunas, jääb nafta hind lähiaastatel endiselt meie majanduse oluliseks närviks.

Igapäevaelus tasub meil kõigil jälgida nii nafta hinna liikumist kui ka alternatiivide arengut. Energiasäästlikud lahendused kodudes ja targemate valikute tegemine transpordis võib meid aidata sõltuvust naftast vähendada.

Tulevikus mängib nafta hind kahtlemata väiksemat rolli, kuid see päev pole veel saabunud. Seni tasub teadlikult jälgida, mis mõjutab musta kulla hinda ja kuidas see omakorda mõjutab meid kõiki.

Nafta on rohkem kui lihtsalt kütus – see on osa meie majanduse ja ühiskonna alustalast, mille mõjud ulatuvad palju kaugemale kui bensiinijaama hinnatahvel.

Allikad: