Mis on ühisrahastus? + list ühisrahastusplatvormidest

Viimaste aastate jooksul on rahastusmaastik teinud läbi märkimisväärse muutuse. Traditsiooniliste pankade kõrval on üha enam populaarsust kogumas ühisrahastus – innovatiivne viis, mis ühendab rahavajajad otse võimalike investoritega. Ühisrahastus on viimasel kümnendil jõudsalt arenenud uus finantseerimisviis, kus raha, mida vajavad äriühingud või füüsilised isikud projektide elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt1. Selles blogipostituses sukeldume ühisrahastuse põnevasse maailma, selgitame selle toimimist ning tutvustame peamisi platvorme Eesti turul.

Ühisrahastuse 101

Ühisrahastus ehk inglise keeles crowdfunding või P2P (peer-to-peer) laenamine toimub tavaliselt läbi avalike internetiplatvormide, kus rahastuse taotlejad saavad oma projekte tutvustada. Need, kes projektidesse raha paigutavad, soovivad vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, näiteks intressitulu või saada osa kasumist. Piltlikult öeldes toimub siin finantseerimise demokratiseerimine – suur hulk tavalisi inimesi saab osaleda projektide rahastamises, mitte ainult pangad või jõukad investorid.

Ühisrahastamine toimib üsna lihtsalt: projektiomanik või ettevõte tutvustab end ühisrahastusplatvormil ja inimesed, kes soovivad algatust toetada, saavad investeerida või annetada otse. Igal projektil on kindel rahastuseesmärk ja tähtaeg, mille jooksul tuleb summa koguda. Projekt jätkub ainult siis, kui kogu rahastamine saavutatakse ettenähtud aja jooksul. Kui see ebaõnnestub, saavad investorid oma investeeringu täies ulatuses tagasi.

Tänu sellistele platvormidele nagu Estateguru, on investeerimisprotsess tehtud äärmiselt lihtsaks. Projektid lisatakse platvormile, kus investorid saavad neid uurida ja kaaluda. Kui investorile mõni projekt meeldib, saab ta panustada suhteliselt väikese summa (näiteks Estateguru platvormil alates 50 eurost). Kui laenuvõtja seatud laenusumma eesmärk on täidetud, projekt rahastatakse.

Ühisrahastuse liigid

Mõistmaks ühisrahastuse mitmekülgsust, tasub teada, et see jaguneb peamiselt kolmeks erinevaks tüübiks:

Laenupõhine ühisrahastus on kõige levinum vorm, kus viiakse kokku isikud, kes soovivad laenu võtta ja kes on valmis seda tasu eest andma. Investorid saavad laenu eest intressi ning laenuvõtja maksab laenu koos intressiga tagasi. See mudel on eriti populaarne kinnisvaraprojektide rahastamisel.

Investeeringupõhine ühisrahastus võimaldab investoritel omandada osalust ettevõttes. Rahastuse taotleja pakub ühisrahastusplatvormi kaudu võimalust investeerida taotleja väärtpaberitesse, aktsiatesse, osadesse või omakapitali instrumentidesse ning rahastuse andja saab vastutasuks osaluse, võlakirja või osa projekti tulust. Näiteks Fundwise on Eesti esimene osaluspõhine ühisrahastusplatvorm, mis on mõeldud ettevõtjatele ja investoritele.

Finantstulu mitte pakkuv ühisrahastus on olukord, kus toetatakse projekte või annetatakse raha heategevusena ilma rahalise kasuta. See tüüp on levinud loominguliste projektide, sotsiaalse mõjuga algatuste või heategevuse rahastamiseks.

Ühisrahastuse eelised investorite jaoks

Ühisrahastus pakub investoritele mitmeid ahvatlevaid võimalusi. Esiteks võimaldab see teenida lisatulu säästudele, mis muidu võiksid lihtsalt pangas seista. Intressimäärad on tavaliselt kõrgemad kui pangas, tõsi küll, seda kõrgema riski hinnaga.

Ühisrahastuse teine suur eelis on investeeringute kättesaadavus ja portfelli hajutamise võimalus. On võimalik paigutada raha erinevatesse projektidesse väikeste summade kaupa, alustades sageli kõigest 10-20 eurost. See tähendab, et isegi tagasihoidliku algkapitaliga on võimalik luua mitmekesine investeerimisportfell.

Investeerimine ühisrahastusplatvormidel on ka imelihtne ja ei nõua erilist oskust6. See teeb selle ideaalseks algajatele investoritele, kes soovivad oma esimesi samme investeerimismaailmas teha. Oodatav tulu on mitmekordselt suurem kui hoiukontol raha hoides – tavaliselt umbes 8-12%6, mis on väga atraktiivne nüüdisaegses madala intressi keskkonnas.

Ühisrahastuse väärtus rahastuse otsijatele

Ettevõtjatele ja projektide algatajatele pakub ühisrahastus alternatiivset rahastamisallikat, mida kasutavad nii alustavad kui ka kasvavad ettevõtted ning eraisikud. See on eriti väärtuslik nendele, kes ei pruugi klassikalistest allikatest rahastust saada.

Rahastusprotsess on tihti kiirem ja paindlikum kui traditsiooniliste finantsasutuste puhul. Näiteks võib juhtuda, et pangad ei soovi toetada arendajat, kellel pole veel muljet avaldavat tööde nimekirja, või peavad soovitud laenusummat liiga väikeseks.

Lisaks rahastusele saavad projektiomanikud ka ligipääsu suurele hulgale potentsiaalsetele klientidele, fännidele ja koostööpartneritele, mis võib olla äritegevuse käivitamisel või laiendamisel hindamatu väärtusega.

Riskide teadvustamine

Vaatamata kõigile eelistele on oluline meeles pidada, et iga investeeringuga kaasneb risk raha kaotada. Ühisrahastuse puhul on riskid sageli suuremad kui traditsioonilisemate investeeringute puhul.

Laenud võivad minna “hapuks”, mis tähendab, et investorid ei pruugi oma investeeringut korralikult tagasi saada. Erinevalt pankadest on ühisrahastuse investoritel võrdlemisi piiratud info laenuvõtja maksevõime ja varasema maksekäitumise, samuti projekti tegeliku eesmärgi kohta.

Investorid sõltuvad tugevalt platvormi poolt vahendatud teabest ning selle ajakohasest edastamisest. Kahjuks on olnud mitmeid kelmusjuhtumeid, mis on kahjustanud kogu ühisrahastuse mainet.

Investeeringud on võrdlemisi lühiajalised ning puudub kindel tulevik – kui laen saab tasutud, pead otsima uusi investeerimisvõimalusi. See nõuab pidevat aktiivsust ja turu jälgimist.

Ühisrahastusplatvormid Eesti turul

Eesti finantsmaastikul tegutseb mitmeid erinevaid ühisrahastusplatvorme, millest igaühel on oma teatud spetsiifika ja fookus. Nende seast võiksid leida endale sobiva nii algajad kui kogenud investorid.

Estateguru on üks Eesti tuntuimaid kinnisvarapõhiseid ühisrahastusplatvorme. Kõik projektid on tagatud hüpoteegiga, mistõttu on taolised investeeringud ka veidi turvalisemad kui tavalised ühisrahastuse investeeringud. Minimaalne investeeringsumma on 50 eurot.

Funderbeam on Kadi Ruusalepa loodud platvorm, kus investorid saavad paigutada raha kasvuettevõtetesse. Praegu on platvormil üle 75 000 kasutajakonto, millest eestlasi on umbes 1500. Tuntuimate ettevõtete seas on näiteks Ampler Bikes, Cost Pocket, Grim, Huum ja teised.

Crowdestate on samuti kinnisvarakeskne platvorm, mis võimaldab investeerida kinnisvaraarendusprojektidesse. Platvorm keskendub kõrgema kvaliteediga projektidele ja pakub investoritele põhjalikku informatsiooni.

Fundwise on Eesti esimene osaluspõhine ühisrahastusplatvorm, mille käivitajateks olid loominguliste ideede toetamiseks loodud ühisrahastusplatvormi Hooandja tegijad. See platvorm võimaldab investoritel omandada osaluse ettevõtetes.

MONEYZEN on platvorm, mis võimaldab eraisikutel ja väikeinvestoritel osaleda väikelaenuturul. See ühendab nii laenajad kui investorid, pakkudes mõlemale osapoolele lihtsat ja turvalist viisi oma finantsiliste eesmärkide saavutamiseks.

Lisaks nendele platvormidele tegutsevad Eesti turul või on eestlastele kättesaadavad ka Monestro, Moncera (Placet Group), Mintos, Twino, Viainvest ja Nordgull. Välismaistest platvormidest on populaarsed näiteks Linked Finance, Zonky ja Unilend.

Kuidas alustada ühisrahastusega

Ühisrahastusse investeerimise alustamine on tehtud ülimalt lihtsaks. Esimese sammuna tasub uurida erinevaid platvorme ja valida neist endale sobiv. Seejärel tuleb avada konto ja läbida isikutuvastus, mis tavaliselt tähendab ID-kaardi koopia üleslaadimist ja iseendast veebikaameraga või telefoniga tehtud pilti.

Kui konto on avatud ja kinnitatud, saab kanda platvormile raha pangakonto kaudu. Seejärel on võimalik teha esimene investeering. Sõltuvalt platvormist võib investeeringuid teha kas manuaalselt või kasutada automaatset portfellihalduri funktsiooni.

Enne ühisrahastusse sukeldumist tasuks meeles pidada vana tarkust “üheksa korda mõõda, üks kord lõika”. Oluline on teha eeltööd platvormi usaldusväärsuse hindamiseks. Tuleks kontrollida, kas ettevõtet reguleerib Finantsinspektsioon või kas ettevõte on kehtestanud isereguleerimise korra. Samuti tasub uurida ettevõtte struktuuri, finantsvõimekust ja aruandeid, juhtkonda ning põhiprotsesse.

Regulatsioonid ühisrahastuse valdkonnas

Ühisrahastuse valdkond on kiiresti arenev ja ka regulatsioonid muutuvad pidevalt. 2020. aasta novembris jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid.

Alates 2021. aasta 10. novembrist said hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ühisrahastusteenuse osutajad, kes vahendavad ettevõtetele laene või võimaldavad investeerida ettevõtete väärtpaberitesse või ühisrahastuse eesmärgil aktsepteeritud instrumentidesse. Tegevusluba pidi neil teenuse pakkumiseks olema hiljemalt 2022. aasta 11. novembriks.

Ühisrahastusteenuse osutajad, kes vahendavad laenu tarbijatele, ühisrahastuse tegevusluba ei vaja. Sellised teenuseosutajad peavad Finantsinspektsioonilt taotlema tegevusloa krediidiandjate ja –vahendajate seaduses väljatoodud alustel.

Ühisrahastus – võimalus igaühele

Ühisrahastus on muutnud investeerimismaastikku, tehes selle kättesaadavaks praktiliselt igaühele. See võimaldab alustada investeerimist väikeste summadega ja samal ajal toetada projekte või ettevõtteid, mis sind kõnetavad.

Vaatamata riskidele, mida kindlasti ei tohi alahinnata, pakub ühisrahastus põnevat võimalust kasvatada oma raha viisil, mis veel mõned aastad tagasi polnud tavainvestoritele kättesaadav. Nagu ütleb vanarahvatarkus – kui hästi läheb, läheb hästi; kui halvasti läheb, saad juurde kogemusi.

Kui tunned, et ühisrahastus võiks olla sinu jaoks huvitav viis raha kasvatamiseks, siis alusta väikeste summadega, hajuta oma investeeringuid erinevate projektide ja platvormide vahel ning õpi pidevalt juurde. Nii saad ehitada jätkusuutliku ja hästi toimiva investeerimisportfelli, mis võib aja jooksul tuua sulle märkimisväärset rahalist kasu.