Kui oled viimasel ajal poes käinud, siis tead täpselt, millest ma räägin. Sama summa eest, millega veel paar aastat tagasi terve ostukorvi täis said, võid nüüd vaevalt poole sellest osta. Jah, inflatsioon on tuntav ja see mõjutab meid kõiki. Aga mis see täpsemalt on, miks seda kardame ja kas peaksimegi?
Mis on inflatsioon?
Inflatsioon tähendab lihtsalt öeldes üldist hindade tõusu ajas. Kui statistikud ütlevad, et inflatsioon on 5%, siis tähendab see, et keskmiselt maksavad asjad 5% rohkem kui aasta tagasi. Muidugi ei tõuse kõigi asjade hinnad ühtemoodi – mõni asi läheb rohkem kallimaks, teine vähem, mõni võib isegi odavamaks minna.
Eestis mõõdab Statistikaamet inflatsiooni tarbijahinnaindeksiga. Nad jälgivad, mida keskmine inimene ostab – toitu, riideid, teenuseid – ja uurivad iga kuu, kui palju need asjad maksavad kümnes Eesti linnas. See annab ülevaate, kui kiiresti meie raha väärtus tegelikult kahaneb.
Miks inflatsiooniga hinnad tõusevad?
Inflatsioon pole mingi salapärane needus, kuigi vahel võib tunduda, et hinnad tõusevad iseenesest. Tegelikult on sellel päris selged põhjused.
Ühelt poolt võib inflatsioon tekkida nõudlusest – kui inimesed tahavad rohkem asju osta, kui poed ja tootjad suudavad pakkuda. Kui kõik korraga tahavad uut telefoni, aga neid on vähe saada, siis tõuseb hind. Nägime seda näiteks koroonapandeemia järel, kui kõik korraga tahtsid reisida ja elust rõõmu tunda pärast piirangute lõppu.
Teiselt poolt võib inflatsioon tulla pakkumise poolelt – kui tootmine muutub kallimaks. Kui energia, tooraine või töötajate palgad tõusevad, kajastub see varem või hiljem ka poes hinnasildi peal. Just sellist tüüpi inflatsiooniga oleme pidanud tegelema viimastel aastatel, eriti pärast energiakriisi ja sõja algust Ukrainas.
Inflatsioon Eestis – miks meil asjad eriti kallid on?
Meie olukord on natuke keerulisem kui lihtsalt tavapärane majandustsükkel. Aastad 2010-2022 olid Eestile tõeline edulugu, mida toetasid madalad intressid, Euroopa Liidu toetused ja üldiselt soodne majanduskeskkond. Aga siis tuli järsk pööre – intressid tõusid, energia kallines ja sõda algas.
Eesti puhul on huvitav nähtus see, et meie inflatsioon on tavaliselt kõrgem kui euroala keskmine. Põhjus seisneb osaliselt selles, mida majandusteadlased nimetavad konvergentsiks – meie hinnatase liigub järk-järgult lähemale Lääne-Euroopa omale, samamoodi nagu meie palgad püüavad järele jõuda. Toiduainete hinnatase on meil juba isegi kergelt ületanud Euroopa Liidu keskmist!
Veel üks põnev tähelepanek on see, kuidas inflatsioon Eestis toimib. Luminori majandusanalüütik Lenno Uusküla on märkinud, et Eestis piisab juba kulude kasvu ootustest, et panna osa ettevõtteid hindu tõstma. Kulud tegelikult ei pruugigi nii palju tõusta, aga hinnad on juba üles läinud. Ja keegi ei tule selle peale näpuga näitama. Me oleme kuidagi rahvana harjunud, et asjad lähevad kallimaks ja ei võitle selle vastu eriti jõuliselt.
SEB panga analüütik Mihkel Nestor on koguni öelnud, et eestlased on hinnatõusuga harjunud ning seetõttu lepivad sellega. Uusküla arvates võiksid inimesed Eestis hinnatõusu vastu siiski veidi võidelda, sest see aitaks inflatsiooni taltsutada. Tema sõnul võiksid eestlased rohkem “jalgadega hääletada” – võrrelda erinevate poodide hindu ja mitte maksta kõike, mida küsitakse.
Kui halb olukord tegelikult on?
Inflatsiooni mõju on eriti valus, kui kõrvale midagi ei jää. Swedbanki andmetel puuduvad igasugused säästud lausa 70 protsendil nende klientidest. See on muret tekitav, sest kui palgast ei jää midagi alles, siis iga hinnatõus lööb eriti valusalt. Isegi kui inimene suudab veidi säästa, piisab ühest suuremast väljaminekust – näiteks auto remondist või pesumasina vahetamisest –, et kogu sääst haihtub.
Ootustel on suur mõju inflatsioonile. Kurikuulus Phillipsi kõver, mis otsib seost hinnataseme ja erinevate sisendite vahel, näitab, et kui me kõik ootame hindade tõusu, siis nad tõenäoliselt ka tõusevad. See on nagu end ise täitev ennustus.
Kuhu edasi?
Ma ei taha olla pessimist, aga lähitulevikus pole näha, et elu märkimisväärselt lihtsamaks läheks. SEB prognoosi kohaselt pole 2025. aasta alanud majanduselus mingi rõõmupeoga. Jaemüük on endiselt 15% väiksem kui oma hiilgeaegadel ja tööstustoodangu kunagisest tipust on alles vaid 80%.
Küll aga on lootust, et intressimäärade langetamine aitab majandust turgutada. Euribori tase, mis määrab ära paljude eestlaste kodulaenu maksed, on eelmise aasta alguse 4% juurest jõudnud tänaseks 3%ni ja võib langeda suveks 1,5%ni. See annab laenuvõtjatele rohkem hingamisruumi ja paneb raha taas liikuma.
Statistika kohaselt oleme elatustaseme poolest praegu tagasi kusagil 2019. aasta juures. Inimestele tundub olukord vahel üle võimendatud, kuna võrreldakse seda hiljutise majandusbuumi ajaga. Aga tõsiasi on see, et Eesti majandus on jõudnud uude arengufaasi – me pole enam odava tööjõu maa, vaid peame konkureerima maailma kõige edukamate riikidega, kaasa arvatud Skandinaaviaga. See teeb ülemineku natuke valulikumaks, aga pikas plaanis on see progress.
Inflatsiooni mõju ei ole kõigile ühesugune. Inimesed, kellel on fikseeritud sissetulek – näiteks pensionärid või miinimumpalga saajad – võivad kogeda suuremat ostujõu langust kui need, kelle palgad kasvavad inflatsiooniga samas tempos. Samal ajal võivad mõned varade (näiteks kinnisvara) omanikud inflatsiooni ajal isegi jõukamaks saada, kuna nende varade väärtus tõuseb kiiremini kui üldine hinnatase.
Mida see kõik sinu jaoks tähendab?
Ütlen ausalt – lähiajal lihtsamaks ei lähe. Peame harjuma mõttega, et elu Eestis on muutunud kallimaks ja jääbki kallimaks kui ta oli kümme aastat tagasi. Aga see ei tähenda, et meil poleks võimalusi olukorraga kohaneda.
Esiteks, ole teadlik oma tarbimisharjumustest. Mõtle, mis on tõesti vajalik ja mis on lihtsalt meeldiv. Vahel piisab väikestest muudatustest, et märkimisväärselt kokku hoida.
Teiseks, kui vähegi võimalik, proovi midagi kõrvale panna. Isegi väike sääst loob turvavõrgu, mis aitab paremini toime tulla ootamatustega.
Kolmandaks, ära unusta, et pikaajaline lahendus peitub sissetulekute suurendamises. See võib tähendada uute oskuste omandamist, ambitsioonikama töökoha otsimist või miks mitte ka lisasissetuleku allikate leidmist.
Iga inimese olukord on erinev ja universaalseid lahendusi pole. Aga üks asi on kindel – mida rohkem sa inflatsiooni olemust mõistad, seda paremini oskad teha majanduslikke otsuseid, mis sobivad just sinu olukorrale.