Sul on natuke raha kõrvale pandud ja mõtled, et tahaks selle panna tööle, mitte lasta sellel lihtsalt pangas istuda? Või oled kuulnud, kuidas sõbrad räägivad aktsiaturust, fondidest või krüptorahadest, ja tunned, et jääd millestki olulisest ilma? Olen sinu jaoks koostanud jutuvestvas toonis juhendi, mis aitab sul orienteeruda investeerimismaailma põhitõdedes ilma, et peaks tundma end nagu eksam ootaks. Tule, kõnnime koos läbi selle rahateekonna alguse.
Miks üldse investeerida?
Elu on täis asju, mida teha — reisid, kodu ostmine, pensionipõlve kindlustamine. Isegi kui sulle tundub, et need eesmärgid on kuskil kaugel, algab nende poole liikumine juba täna. Olen märganud, et paljud inimesed lasevad rahal lihtsalt pangas seista, kus see aeglaselt oma väärtust kaotab. Miks nii? Sest inflatsioon närib raha väärtust iga päevaga. Mõtle sellele kui hiirele, kes pidevalt juustutükist näksab — ühel hetkel pole seda enam alles. Investeerimine annab sinu rahale võimaluse kasvada kiiremini kui inflatsioon seda sööb.
Paljud inimesed tunnevad, et investeerimine on nende jaoks liiga keeruline või et see on ainult rikaste jaoks. Aga see pole tõsi. Investeerimisega alustamiseks võib piisata vaid mõnekümnest eurost kuus, ja tänapäevased rakendused teevad selle nii lihtsaks, et isegi minu vanaema saaks hakkama. Asi pole selles, kui palju sa alustad, vaid et sa üldse alustaksid. Iga euro, mille täna investeerid, võib aastate pärast mitmekordistuda ja aidata sul oma unistusi täita.
Mõtle enne, kui hüppad: Investeerimise põhitõed
Enne kui hakkame rääkima erinevatest investeerimisvõimalustest, teeme selgeks mõned asjad, mis on sama olulised kui veega täidetud pudel pikal matkal. Esimene asi, millest pead aru saama, on sinu riskitaluvus. Kujuta ette, et sinu investeering kaotab äkki 30% oma väärtusest — kas sa suudaksid öösel rahulikult magada või ärkaksid higist märjana? Kui hakkasid just higistama, siis võib-olla peaksid kaaluma vähem riskantseid investeeringuid.
Järgmisena mõtle, millal sa seda raha vajad. Kui hoiad raha kõrvale järgmise aasta reisiks, ei ole aktsiaturud või krüpto hea koht selle hoidmiseks, sest lühikese aja jooksul võivad turud kõikuda üles-alla nagu merelainetel ujuv paat. Kui aga kogud pensioniks, siis on pikem investeerimishorisont, mis võimaldab sul taluda rohkem kõikumisi ja aja jooksul kõrgema tootluse teenida. Enne investeerimist pane paika, mille jaoks sa raha kogud ja millal sa seda vajad — see aitab sul teha õigemaid otsuseid.
Kolmas asi, millest ma alati räägin, on mitmekesistamine. Ära pane kõiki mune ühte korvi, ütleb vanarahvatarkus. Investeerimismaailmas tähendab see, et jaotad raha erinevate varaklasside ja investeeringute vahel. Nii tagad, et kui üks investeering satub raskustesse, ei kuku kogu sinu finantsplaan kokku. Mitmekesistamine on nagu kindlustus sinu rahale — see ei garanteeri võitu, kuid vähendab oluliselt kaotamise riski.
Aktsiad: Osamaks ettevõtete edulugudest
Aktsiad on nagu väikesed omandiõigused suurtes ettevõtetes. Kui ostad Apple’i aktsia, siis oled tegelikult pisikese osa Apple’i ettevõtte omanik. Kujuta ette, et lähed kodu-elektroonika poodi ja näed inimesi ostmas iPhone’e — nüüd oled sina see, kes võib rõõmustada, sest väike osa sellest rahast jõuab läbi dividendide ja aktsiate väärtuse kasvu sinuni. See tunne on päris lahe, eriti kui sa usud ettevõtte tulevikku.
Aktsiatesse investeerimist saab alustada läbi pankade, investeerimisplatvormide või mobiilirakenduste. Eestis pakuvad aktsiatesse investeerimise võimalust näiteks LHV, Swedbank, SEB ja mitmed rahvusvahelised platvormid. Enne kui hakkad aktsiaid valima, võta aega ja mõtle, millistest ettevõtetest ja sektoritest sa tegelikult aru saad. Kas tead, kuidas toimib tehnoloogiasektor? Või tunned end kodusemalt kinnisvaraettevõtete maailmas? Investeeri sinna, mida mõistad — see on üks kõige olulisemaid investeerimistarkusi.
Aktsiate puhul tasub alustada suuremate ja stabiilsemate ettevõtetega, mida kutsutakse siniste tšippidega. Need on pikaajalised, väljakujunenud ettevõtted, mis on läbi aegade näidanud stabiilsust ja kasvu. Ära unusta ka dividende — see on osa kasumist, mida ettevõtted aktsionäridele maksavad. Mõned investorid keskenduvad just dividendiaktsiatele, kuna need pakuvad regulaarset sissetulekut, mis on eriti meeldiv, kui oled liikumas pensionile või otsid passiivset sissetulekut.
Üksikaktsiate valimine nõuab siiski aega, pühendumist ja teadmisi. Sa pead analüüsima ettevõtete finantsseisu, jälgima uudiseid ja tegema otsuseid. Kui sul pole selleks aega või huvi, siis on indeksfondid suurepärane alternatiiv, millest räägime järgmises osas.
Fondid: Mitmekesistamine ühes paketis
Investeerimisfondid on nagu ostukärud supermarketis — ühe liigutusega saad terve hulga tooteid. Fondid koondavad paljude investorite raha ja investeerivad selle erinevatesse aktsiatesse, võlakirjadesse või muudesse varadesse. Nii saad ühe fondiosakuga kohe mitme või isegi saja ettevõtte “omanikuks”. See on eriti kasulik algajatele, kes ei taha või ei saa pühendada suurt aega üksikute aktsiate analüüsimisele.
Indeksfondid on üks populaarsemaid fondiliike, mis on pälvinud tähelepanu tänu oma lihtsusele ja madalatele tasudele. Need fondid jälgivad mingit kindlat turuindeksit, näiteks S&P 500 (USA 500 suurimat ettevõtet) või OMX Baltic (Balti börsiindeks). Indeksfondide võlu seisneb selles, et sa ei pea muretsema, millist ettevõtet valida — saad kohe tüki kogu turust. Ajalugu on näidanud, et pikemas perspektiivis on väga vähe aktiivseid fondijuhte, kes suudavad järjepidevalt turgu ületada, mistõttu on indeksfondid paljude investorite jaoks mõistlik valik.
Lisaks indeksfondidele on olemas ka aktiivselt juhitud fondid, temaatilised fondid, ETF-id (börsil kaubeldavad fondid) ja palju muud. Iga fond keskendub erinevale strateegiale või sektorile. Näiteks võid leida fonde, mis investeerivad ainult tehnoloogiaettevõtetesse, rohelisse energiasse või arenevate turgude ettevõtetesse. Fondide suur eelis on see, et sa saad kohe mitmekesistada oma investeeringuid, isegi kui sul pole suurt algkapitali.
Kui valid fondi, pööra erilist tähelepanu selle tasudele. Fondivalitsejad võtavad tasu fondi haldamise eest, ja need tasud võivad aja jooksul oluliselt vähendada sinu tootlust. Lihtsustatud näide: kui fond teenib 7% aastas, aga tasu on 2%, jääb sulle kätte vaid 5%. Aktiivselt juhitud fondidel on tavaliselt kõrgemad tasud kui indeksfondidel. Seega, kui otsustad fondide kasuks, võrdle erinevate fondide tasusid ja mõtle, kas kõrgem tasu tähendab ka paremat tootlust.
Krüptovaluutad: Piiriala
Krüptovaluutad on nagu digitaalne kuld — vähemalt nii nende pooldajad neid näevad. Kui aktsiad ja fondid on nagu auto sõitmine, siis krüpto on nagu õhusõit: põnev, suhteliselt uus ja mitte kõigile. Krüptovaluutad, nagu Bitcoin ja Ethereum, on tsentraliseerimata digitaalsed valuutad, mis toimivad plokiahela tehnoloogia abil. Nende väärtus võib kiiresti muutuda, mõnikord lausa mitu korda päevas, mis teeb neist ühe kõige volatiilsema investeeringu.
Krüptomaailma sisenemisel pead esiteks mõistma, et see valdkond on endiselt arenev ja regulatsioonid muutuvad pidevalt. Eestis on krüptovaluutad maksustatud — iga kasumlik krüptotehing tuleb deklareerida tuludeklaratsioonis ja sellelt tuleb maksta tulumaksu. Erinevalt väärtpaberitest ei saa krüptovaluutadega kauplemisest tekkinud kahjumit kasumist maha arvata, mis teeb krüptomaksude deklareerimise keeruliseks. Aga ära muretse, kui otsustad krüptosse investeerida, on olemas vahendid ja nõustajad, kes saavad sind maksude deklareerimisel aidata.
Krüptovaluutadesse investeerimiseks on mitmeid platvorme, nagu Coinbase, Binance ja kohaliku valikuna näiteks Kriptomat. Enne kui alustad, veendu, et mõistad, kuidas rahakotid töötavad ja kuidas oma krüptovahendeid turvaliselt hoida. Krüptomaailmas on petturlust ja häkkimist rohkem kui traditsioonilises panganduses, seega on turvalisus ülioluline. Mõtle krüptole kui oma investeerimisportfelli eksootilisele osale — põnev, aga mitte koht, kuhu kogu oma raha panna.
Enamik finantseksperte soovitab, et krüpto moodustaks väikese osa sinu üldisest investeerimisportfellist, eriti kui oled algaja. See on nagu vürtsi lisamine toidule — natuke annab maitse juurde, liiga palju rikub toidu ära. Alusta väikeste summadega ja õpi maastikku tundma. Ära kunagi investeeri krüptovaluutadesse rohkem, kui oled valmis kaotama, sest vahel võivad nende väärtused järsult langeda.
Tasakaalustatud investeerimisportfell
Kujuta ette, et sinu investeerimisportfell on nagu maitsekas eine. Sul on vaja põhitoitu (väiksema riskiga investeeringud nagu võlakirjad või stabiilsed aktsiad), natuke valku (keskmise riskiga investeeringud nagu indeksfondid) ja mõned maitseained (kõrgema riskiga investeeringud nagu krüptovaluutad või alustavate ettevõtete aktsiad). Parima eine saamiseks pead leidma tasakaalu, mis sobib just sinule.
Algajana võiksid alustada lihtsast ja arusaadavast: indeksfondidest, mis investeerivad laiale turule. Näiteks fond, mis jälgib S&P 500 indeksit, annab sulle kohe ligipääsu USA 500 suurimale ettevõttele. See on lihtne, madala tasuga ja hästi mitmekesistatud. Kui tunned end mugavamalt, võid lisada oma portfelli üksikaktsiaid, mis sulle huvi pakuvad. Ja kui soovid veidi rohkem riski võtta, võid eraldada väikese osa oma portfellist krüptovaluutadele või muudele kõrgema riskiga investeeringutele.
Mina olen tähele pannud, et paljud algajad investorid kipuvad kas liiga palju riske võtma või liiga konservatiivsed olema. Mõlemad äärmused võivad pikemas perspektiivis vähendada sinu tootlust. Liiga riskantne portfell võib tuua suuri kõikumisi, mis võivad sind emotsionaalselt kurnata ja viia halbade otsusteni. Liiga konservatiivne portfell võib aga tähendada, et sinu raha ei kasva piisavalt kiiresti, et saavutada oma finantseesmärke. Seega, leia tasakaal, mis võimaldab sul öösel rahulikult magada, aga samas viib sind sinu eesmärkide poole.
Kuniks su teadmised ja kogemused kasvavad, võid hakata oma portfelli kohandama. Võib-olla avastadki, et sul on huvi ja silma konkreetse sektori, näiteks tehnoloogia või tervishoiu vastu. Või ehk leiad, et sulle meeldib tegeleda dividendiaktsiatega, mis pakuvad regulaarset sissetulekut. Investeerimine on teekond, mitte sihtpunkt, ja sinu portfell võib aja jooksul muutuda vastavalt sinu teadmistele, eesmärkidele ja elule.
Investeerimispsühholoogia: Sa oled enda suurim vaenlane
Kas oled kunagi mõelnud, miks isegi kogenud investorid teevad vahel halbu otsuseid? Põhjus on sageli emotsioonides, mitte teadmiste puudumises. Hirm ja ahnus on kaks emotsiooni, mis on põhjustanud rohkem rahakaotusi finantsturgudel kui ükski majanduslangus. Kui turud tõusevad, tekib meil FOMO (fear of missing out) ehk hirm millestki ilma jääda, ja me ostame kallilt. Kui turud langevad, tekib hirm kõik kaotada, ja me müüme odavalt. See on täpselt vastupidi sellele, mida me peaksime tegema.
Olen ise näinud, kuidas inimesed paanitsevad, kui nende investeeringu väärtus langeb, ja müüvad kõik maha just siis, kui hinnad on kõige madalamad. Mõned kuud hiljem, kui turud on taastunud, tunnistab sama inimene kahetsusega, et oleks pidanud kinni hoidma või isegi juurde ostma. Enne investeerimist mõtle läbi, kuidas sa käituksid, kui sinu investeeringu väärtus langevas turus väheneks. Kas sa paanitseksid või näeksid seda hoopis võimalusena osta juurde “soodushinnaga”?
Veel üks tüüpiline viga on liigne aktiivsus. Paljud investorid arvavad, et nad peavad pidevalt midagi tegema — ostma, müüma, oma portfelli muutma. Tegelikult näitavad uuringud, et enamik investoreid, kes kaubeldavad palju, teenivad vähem kui need, kes ostavad ja hoiavad. Igasuguse tehinguga kaasnevad kulud, ja liiga tihe kauplemine saab sinu rahakotti tühjendada. Pealegi, kui sa pidevalt turgudel toimuvat jälgid, suurendab see stressi ja võib viia emotsionaalsete otsusteni.
Üks paremaid viise, kuidas oma psühholoogia vastu võidelda, on luua selge investeerimisstrateegia ja sellest kinni pidada. See võib olla nii lihtne kui regulaarne summa investeerimine indeksfondi igal kuul, olenemata sellest, mida turg teeb. Sellist lähenemist nimetatakse “dollar cost averaging” ehk keskmistamiseks, ja see on tõestanud end kui üks paremaid strateegiaid algajatele. Nii ei pea sa muretsema turu ajastamise pärast ega laskma emotsioonidel oma otsuseid mõjutada.
Esimesed sammud: Kuidas päriselt alustada?
Oled nüüd aru saanud investeerimise põhimõtetest ja oled valmis alustama. Mis on konkreetsed sammud, mida peaksid astuma? Esimesena vali pank või investeerimisplatvorm, mille kaudu hakkad investeerima. Eestis on populaarsed valikud näiteks LHV, Swedbank ja SEB, aga ka rahvusvahelised platvormid nagu Interactive Brokers või Trading 212. Võrdle nende tasusid, kasutajasõbralikkust ja pakutavaid teenuseid, et leida endale sobivaim.
Kui oled platvormi valinud, on aeg luua investeerimiskonto. See on tavaliselt lihtne protsess, mis nõuab sinu isikuandmeid ja mõningaid dokumente. Mõnedes pankades saad kasutada olemasolevat internetipanka, teistes pead looma eraldi konto. Enne kui hakkad investeerima, veendu, et sul on “hädaabifond” — rahalise puhvri säästud 3-6 kuu elamiskulude ulatuses, mida hoiad likviidsel kontol, näiteks tavalises pangas. See fond on sinu turvavõrk ootamatute kulude või sissetuleku katkemise korral.
Nüüd on aeg teha oma esimene investeering. Algajana on mõistlik alustada indeksfondist või ETF-ist, mis pakub laia turu mitmekesisust. Näiteks fond, mis jälgib MSCI World indeksit, annab sulle ligipääsu arenenud turgude ettevõtetele üle kogu maailma. Või kui soovid keskenduda kohalikule turule, võid valida fondi, mis jälgib Balti või Põhjmaade indeksit. Määra summa, mida oled valmis investeerima — see võib olla ühekordne investeering või regulaarne igakuine panus.
Pea meeles, et investeerimine on maraton, mitte sprint. Ära oota üleöö rikkaks saamist, ja ole valmis taluma turu kõikumisi. Aeg on sinu liitlane — mida kauem sinu raha on investeeritud, seda rohkem saad kasu liitintressist. Albert Einstein on öelnud, et liitintress on maailma kaheksas ime. See tähendab, et sinu raha teenib raha, ja see teenitud raha hakkab omakorda teenima raha. Aja jooksul see efekt mitmekordistub, mille tulemusel võib isegi väike investeering aastate pärast oluliselt kasvada.