Kui keegi oleks veel aasta tagasi küsinud, keda Eesti investorid enim usaldavad, oleks Jaak Roosaare nimi kindlasti esimeste seas kõlanud. Investeerimisraamatute autor, blogija ja ettevõtja, kes on aastate jooksul tuhandeid eestlasi rahatarkuse teel suunanud, on nüüdseks silmitsi elu suurima väljakutsega – nii õiguslikus kui ka isiklikus plaanis. Uurime lähemalt, mis on juhtunud Eesti ühe tuntuma finantsguruga ja mida võiksime sellest õppida.
Edukas karjäär finantsvaldkonnas
Jaak Roosaare sai laiemale avalikkusele tuntuks eelkõige tänu oma 2013. aastal ilmunud “Rikkaks saamise õpikule”, mis pakkus lugejale praktilisi näpunäiteid ja motivatsiooni finantsvabaduse saavutamiseks. Teos osutus sedavõrd populaarseks, et sellest on ilmunud mitu täiendatud trükki ja kokku on raamatut müüdud üle 19 000 eksemplari. Lisaks on ta avaldanud spetsiifilisemaid teoseid nagu “Aktsiatega rikkaks saamise õpik” ja “Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik”.
Professionaalses plaanis on Roosaare olnud seotud mitme investeerimisettevõttega. Ta on tegutsenud Leguar Capitali tegevjuhina alates 2022. aastast ning olnud ka Europe1 Ventures’i CEO aastatel 2019-2024. Lisaks on ta olnud üks pikimalt tegutsenud finantsblogijaid Eestis, alustades oma investeerimisalaste mõtete jagamist juba 2005. aastal.
Roosare on ennast kirjeldanud kui investorit, kes keskendub kolmele passiivsele tuluvoolule: üüritulu, intressid ja dividendid. Ta on avalikult jaganud oma investeerimisstrateegiat, soovitades vara jaotada erinevate varaklasside vahel, et vähendada riske ja tagada stabiilne kasv.
Planet42 kriis ja kriminaalmenetlus
Jaak Roosaare karjääris toimus järsk pööre 2024. aasta lõpus, kui talle esitati kriminaalsüüdistus seoses loata finantsteenuste pakkumisega. Süüdistuse keskmes on Roosaare tegevus seoses Lõuna-Aafrikas tegutseva ettevõttega Planet42.
Majanduskuritegude büroo I talituse juht Steven Rehelem teatas, et 42-aastasele mehele (keda Eesti Ekspress identifitseeris kui Jaak Roosaaret) on esitatud kahtlustus loata finantsteenuste pakkumises. Kuriteoteate esitas prokuratuurile finantsinspektsioon ning Rehelem selgitas, et kahtlustuse kohaselt on Roosaare pakkunud erinevate äriühingute kaudu finantsteenuseid, milleks oleks olnud vaja finantsinspektsiooni väljastatavat krediidiasutuse tegevusluba.
Kriisi keskmes olev Planet42 on ettevõte, mis on kaasanud märkimisväärses mahus investeeringuid – üle 30 miljoni euro, millest Roosaare on väidetavalt kogunud ligi 10 miljonit eurot väikeinvestoritelt. Probleem seisneb selles, et Roosaare kogus investorite raha nn sündikaatlaenudena, et seda Planet42-le edasi laenata, saades vahendamise eest väidetavalt vahendustasu. Reddit’i kasutajate andmetel hakkas ta ka oma blogis aktiivselt promoma investeerimisvõimalust Planet42-sse, lubades investoritele 14% aastaintressi.
Vaimne tervis kriisi keerises
2024. aasta septembris avaldas meedia, et probleemid Planet42-ga viisid Roosaare vaimse tervise kriisi. Ta otsustas avalikult rääkida, kuidas ta ettevõtte krahhiga paralleelselt ise kokku varises, viibides arstide hoole all.
2024. Artikli kohaselt tunnistas Roosaare, et sattus rasketesse vaimsetesse raskustesse, kui Planet42 probleemidest teada sai. See paljastus on esile kutsunud vastuolulisi reaktsioone. Osa inimesi väljendab kaastunnet terviseprobleemide pärast, samas kui teised näevad seda kui võimalikku katset vastutusest kõrvale hiilida.
Õiguslikud aspektid ja investorite mured
Õiguslikust vaatenurgast on kogu situatsioon keeruline. Juristid arutlevad, et kuigi Roosaare räägib sündikaatlaenudest, ei ole Eesti seadustes sellist juriidilist konstruktsiooni selgelt reguleeritud. Kritiseerijad väidavad, et kui ta kogus avalikkuselt raha investeerimiseks, oleks tal pidanud olema vastav luba finantsinspektsioonilt.
Samuti on arutletud tsiviilvastutuse üle – kas Roosaare võis rikkuda hoolsuskohustust, kui ta ei teinud piisavalt kindlaks, kas Planet42-le raha laenamine oli majanduslikult mõistlik. Lisaks on tõstatatud küsimus huvide konflikti kohta, kuna ta teenis vahendamise pealt tasu, mis võis mõjutada tema objektiivsust investorite raha suunamisel.
Paljud väikeinvestorid on nüüd silmitsi võimalusega, et nende investeeritud raha on kadunud. Mõned Reddit’i kasutajad mainivad, et nende tuttavad on kaotanud isegi korteriostu jaoks kogutud raha. See on tekitanud arutelu investorite vastutuse kohta – kas nad oleksid pidanud olema ettevaatlikumad Aafrika turgudele investeerimisel, kus lubati 14-20% aastaintressi.
Mis saab edasi?
Kuigi kriminaalmenetlus on alles algusjärgus, on selge, et Jaak Roosaare maine on saanud tõsise löögi. Olukord meenutab mõnedele varasemaid finantsskandaale, nagu Talpseppa fondi saaga, kus samuti kiire tõus järgnes järsu langusega.
On raske ennustada, kuidas juhtum edasi areneb. Mõned kommentaatorid arvavad, et Paul Keres (tuntud advokaat) võib aastatepikkuse vaidlemisega saavutada kas asja aegumise või Roosaare süüdistustest vabastamise. Teised usuvad, et Roosaare peaks võtma moraalse vastutuse ja püüdma investoritele vähemalt osaliselt nende raha tagasi maksta, isegi kui juriidilist kohustust selleks ei ole.
Mida sellest õppida?
Jaak Roosaare lugu tuletab meelde mitmeid olulisi tõdesid rahaasjade kohta. Esiteks, kui investeering kõlab liiga hästi, et tõsi olla (nagu 14-20% garanteeritud aastatootlus), siis tasub olla eriti ettevaatlik. Teiseks, isegi kõige autoriteetsemad finantsnõustajad võivad eksida või sattuda huvide konflikti. Kolmandaks, investeerimisega kaasneb alati risk – ükskõik kui usaldusväärne on vahendaja või kui veenev on lugu.
Samas tuleb meeles pidada, et inimesed on keerulised ja ekslikud. Ei ole minu koht hinnanguid jagada, kuid kogu see lugu meenutab, et finantsmaailmas on edukate investeerimisstrateegiate kõrval sama oluline ka läbipaistvus, ausus ja eetiline käitumine.
Roosaare juhtum toob esile meie finantssüsteemi nõrkused ja tugevused. Ühelt poolt suutis üks inimene koguda märkimisväärse hulga raha ilma piisava järelevalveta. Teisalt näitab finantsinspektsiooni ja õigussüsteemi sekkumine, et pikemas perspektiivis on raske reegleid rikkudes tegutseda.
Lõpuks jääb igaühe enda otsustada, mida sellest loost õppida ja kuidas see mõjutab meie suhtumist investeerimisse ja finantsnõustajatesse. Üks on aga kindel – investeerimismaailm ei ole must-valge ning edu ja läbikukkumise vahel on sageli õhuke piir, mida ületades võivad ka kõige targemad komistada.