Maksud Eestis: Kuhu läheb su raha?

Mõtlesin täna hommikul oma palgalehte vaadates, kui palju mu rahast tegelikult kadus teel sinna maksude kaudu. Tihti võtame makse kui eluvältimatu pahana – midagi, mida tuleb maksta, ilma pikema mõtlemiseta. Aga kui peaksime homme ärkama ilma maksudeta maailmas, poleks meil enam teid, millel sõita, koole, kus lapsed õpivad, või haiglaid, kui tervis alt veab. Maksud on nagu ühiskonna liimaine, ilma milleta kõik laiali vajuks.

Sisukaart

Eesti maksusüsteem: lihtsus loob usalduse

Maksustamise keerukus

Maksumuutuste tuuled: mis saab aastatel 2025-2026?

Milleks üldse makse kogutakse?

Maksufilosoofia ja ühiskondlik arutelu

Maksud ja sinu rahakott

Laiem vaade maksudele

Tuleviku maksusüsteem

Eesti maksusüsteem: lihtsus loob usalduse

Eesti maksusüsteem on natuke nagu hästi kirjutatud raamat – lihtne, arusaadav, ilma liigsete keerukusteta. Kui paljudes Euroopa riikides on maksusüsteem nagu labürint, siis meil on see pigem sirgete teedega park. Meil on ühetaolised maksumäärad ja vähem erisusi. See teeb asja arusaadavamaks kõigile, olgu sa siis kohapeal elav eestlane või kaugelt tulnud välismaalane.

Selline lihtsus aitab ka raha kokku hoida. Kui teistes riikides kulub maksude kogumiseks märkimisväärne osa maksutulust, siis meil on see protsess ülitõhus – 100 euro kokku kogumiseks kulub vaid 37 senti. See tähendab, et sinu makstud raha jõuab päriselt sinna, kuhu peaks, mitte ei kulu bürokraatiamasina ülalpidamiseks. Nagu sõber, kes laenatud raha täpselt tagasi toob, ilma et peaks osa sellest kulutama selle raha leidmiseks.

Maksustamise keerukus

Meie makse juhitakse kahel tasandil – ühed on riiklikud, teised kohalikud. Riiklikud maksud on need, mis aitavad kogu Eestil toimida. Sinna kuulub tulumaks, mis napsab tüki sinu palgast, sotsiaalmaks, mis tagab tervisekindlustuse ja pensioni, ning käibemaks, mida maksad iga ostuga. Kinnistute omanikud panustavad maamaksuga. Erinevad elunautijad on tõenäoliselt kokku puutunud aktsiisidega – neid maksad alkoholi, tubaka ja kütuse ostmisel, et kaetud saaksid ka nende tarvitamisega seotud ühiskondlikud kulud.

Kohalikud maksud on nagu sinu ümbruskonna ühiskassa. Reklaamimaks, parkimistasud, mootorsõidukimaks – nendest laekuv raha jääb sinu kodulinna või -valla eelarvesse, et kohalik elu saaks areneda. Kohalikku eelarvesse jõuab ka osa tulumaksust, mis aitab kohalikul omavalitsusel pakkuda teenuseid, mida igapäevaselt kasutad. See rahastamise jagamine tagab, et nii kogu riik kui ka sinu kodukoht saavad piisavalt ressursse, et püsti püsida.

Maksumuutuste tuuled: mis saab aastatel 2025-2026?

Tulevik toob kaasa mitmeid muutusi, milleks tasub valmis olla. Nagu elus ikka, on ka maksudes ainuke kindel asi muutus. 2025. aastal tõuseb tulumaks 22%-ni, kusjuures dividendide puhul saab määraks 22/78. Samast aastast hakkab juulist kehtima 2% suurune julgeolekumaks, mis tõstab käibemaksu 24%-ni. See tähendab, et iga ostuga jätad natuke rohkem rahast poodi.

Muudatusi on teisteski maksudes – vähendatud käibemaksumäär kerkib 13%-le ja ajakirjanduse käibemaksumäär 9%-le. Aktsiisid, mis juba praegu teevad meie lõbud kallimaks, kerkivad veelgi – alkoholi osas 5%, suitsetajatele 10% ja autojuhtidele 5%. Eriti märkimisväärne on elektriaktsiisi tõus, mis kasvab juba 2025. aasta 1. maist lausa 45%. See on tuntav igaühele, kes elektrit kasutab – ehk siis meile kõigile.

2026. aastal lisandub eraisikute tulule veel 2% julgeolekumaksu, millele ei kehti tulumaksuvaba miinimum. See tähendab, et ka kõige väiksema sissetulekuga inimesed peavad sellest osa loovutama. Sama maks hakkab kehtima ka ettevõtete 2025. aasta kasumile.

Rahandusministeeriumi hinnangul tõuseb kogu Eesti maksukoormus 2025. aastaks 35,8%-ni SKP-st. Kuigi see jääb Euroopa Liidu keskmisele alla, on see Ida-Euroopa riikide seas tipptulemus. Oleme nagu klassis see õpilane, kes püüab teistest ees olla, aga peab enda arengut maksma natuke kallimalt.

Milleks üldse makse kogutakse?

Maksude taga on lihtne põhimõte – kui kõik annavad natuke, võidavad kõik palju. Üle poole riigi tuludest suunatakse kolme valdkonda – sotsiaalteenustesse, haridusse ja julgeolekusse. Need kolm sammast hoiavad püsti kogu meie ühiskonna.

Kui mõtled, mida maksude eest saad, hakkab nimekiri venima pikaks nagu jõuluvana soovide rull. Maksud kindlustavad, et lapsed saavad koolis käia ja haiged ravi. Need tagavad, et tänavatel liiguvad patrullid ja tulekahju korral saabuvad päästjad. Tänu maksudele sõidavad bussid ja rongid, põlevad tänavavalgustid ja voolab kraanist puhas vesi. Kui jõuad pensioniikka, ootab sind pension – kõik tänu maksudele, mida praegu maksad. Maksusüsteem on nagu nähtamatu tugivõrgustik, mis kannab meid läbi elu kriitiliste hetkede.

Maksufilosoofia ja ühiskondlik arutelu

Meie maksusüsteemi üks vundamente on neutraalsuse põhimõte. See tähendab, et maksud püüavad võimalikult vähe mõjutada su majanduslikke otsuseid. Siiski on meie süsteemis ka suunatud makse – näiteks aktsiisid, mis teevad alkoholi ja tubaka kallimaks, et vähendada nende tarbimist ja katta nendega seotud tervisekahjusid.

Maksude ümber käib alati elav arutelu. Üks terav küsimus on töise ja passiivse tulu erinev maksustamine. Paljud tunnevad, et tööga teenitud raha maksustatakse karmimalt kui investeeringutest saadav tulu, mis tekitab ebavõrdsust. Samuti on pidevalt arutusel ettevõtete kasutamine maksude optimeerimiseks – kui ettevõtte omanik võtab minimaalset palka ja ülejäänud tulud maksab dividendidena, maksab ta kokku vähem makse.

Maksude vältimine ja maksupettused on justkui kuum kartul, mida ühiskond pidevalt ühest käest teise tõstab. Mõned leiavad, et kui riik kasutab maksuraha ebaefektiivselt, siis on õigustatud maksude maksmata jätmine. Siiski, kui keegi maksudest hoidub, peab keegi teine selle vahe kinni maksma, või jäävad vajalikud teenused lihtsalt pakkumata. See on nagu peol, kus keegi otsustab oma osa toidust mitte maksta, aga ikkagi kõigega maiustada.

Maksud ja sinu rahakott

Maksud mõjutavad meie rahakotti igapäevaselt. Võtame näiteks palga – kui teenid 2024. aastal 1959 eurot (Eesti mediaanpalk), maksab tööandja sinu eest kokku 2621,14 eurot, millest sinu pangakontole jõuab vaid 1531,28 eurot ehk 58,4%. Ülejäänu läheb erinevateks maksudeks, mis aitavad ühiskonnal toimida.

Lisaks on elus veel palju kaudseid makse, nagu käibemaks, mida maksad iga ostetud leivapätsi ja kohvitassiga. Praegu on see 22%, aga 2025. aasta juulist tõuseb 24%-ni. See tähendab, et iga 10-eurose ostu puhul maksad peagi 20 senti rohkem kui varem.

Ka automaks on saanud paljude eestlaste nukraks teemaks. Sõltuvalt su auto vanusest, mootori suurusest ja keskkonnamõjust võib see olla päris tuntav summa, mida igal aastal tuleb välja käia. Mõne jaoks võib see olla vaevu märgatav, teistele tõsine rahaline koorem.

Laiem vaade maksudele

Maksud on meie ühiskonna toimiva südame osa – ilma nendeta jääks pumpamine seisma. Eesti maksusüsteem on tuntud oma lihtsuse ja läbipaistvuse poolest, kuid seegi pole täiuslik. Peame pidevalt otsustama, kuidas jagada maksukoormus nii, et see oleks õiglane ja samal ajal ei pärsiks majanduse arengut.

Järgnevad aastad toovad kaasa mitmeid muutusi, mis puudutavad igaüht meist. Maksutõusud ei ole kunagi populaarsed, kuid need on vajalikud, et tagada riigi toimimine ja areng ajal, mil julgeolekuolukord maailmas on ebakindel ja rahvastiku vananemine toob kaasa üha suuremaid kulutusi.

Lõpuks on maksud investeering meie ühisesse tulevikku, mitte lihtsalt raha, mis kaob musta auku. Maksudega ehitame ühiskonda, kus tahame elada – sellist, mis hoolib nõrgematest, tagab hariduse ja turvalisuse ning loob võimalused õitseda. Küsimus pole niivõrd selles, kas peaksime maksma, vaid kuidas tagada, et need maksud oleksid õiglaselt kogutud ja targalt kasutatud. Selleks on vaja nii tõhusat maksusüsteemi kui ka läbipaistvat riigijuhtimist, et iga euro, mille maksumaksjana annad, leiaks tee sinna, kus sellest kõige rohkem kasu on.

Tuleviku maksusüsteem

Eesti on alati uhke olnud oma lihtsa ja innovaatiivse maksusüsteemi üle. Kuid maailm muutub kiiresti ja ka meie maksusüsteem peab muutuma. Üha enam räägitakse vajadusest liikuda õiglasema maksustamise poole, kus suurema sissetulekuga inimesed panustaksid proportsionaalselt rohkem. Samas näitavad paljud inimesed muret, et selline süsteem võib vähendada motivatsiooni töötada ja ettevõtlust arendada.

Digitaliseerumine on toonud kaasa uusi väljakutseid. Kuidas maksustada digiplatvorme, kes tegutsevad globaalselt? Kuidas tagada, et ka digimajanduses tekkinud väärtus oleks õiglaselt maksustatud? Need on küsimused, millele peame lähiaastatel vastused leidma.

Maksude roll ühiskonnas on sügavam kui lihtsalt raha kogumine. Need on vahend, millega suuname ühiskonna arengut teatud suunas. Näiteks keskkonnamaksud aitavad vähendada saastamist, tervisemaksud (näiteks alkoholi- ja tubakaaktsiis) vähendavad kahjulikku tarbimist. Tulevikus võime näha üha enam selliseid suunavaid makse, mis aitavad meil liikuda jätkusuutlikuma ühiskonna poole.

Maksud on justkui meie ühiskonna majandusliku vereringe osa. Need aitavad jagada ressursse sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, ja tagada, et ka need, kellel endal pole palju, saavad vajalikud teenused kätte. Maksud võivad tunduda tülikad, kuid tegelikult on nad meie kollektiivse heaolu alustalad, mis võimaldavad meil koos elada ja areneda. Mõtle sellele järgmine kord, kui näed palgatõendil maksude rida – see pole lihtsalt number, vaid sinu panus meie kõigi ühisesse tulevikku.

Allikad: